Friday, July 16, 2010

Suvi

Istun tööl. On möönaaeg. Rahvast ei käi ja enamus on puhkusel. Vahepeal tekib tunne-möte, et siin työkkäris käib nii palju poolearulisi. Ei viitsita enam möelda. Harjutud, et riik teeb annab käseb poob... Ehk kui inimene vötab järjekorra numbri, ja kui see tabloole tuleb koos toa nr-ga, siis vahitakse imestusega, et kuhu nüüd?!!! Vöi kui number käes, siis küsitakse, et kus see tuba asub? Et nagu numbriautomaadist tuleb toa number??!!
Soomlastel ei ole tihti raha, et tulla työkkärisse. Helsitatakse ja öeldakse, et täna ei saa tulla, pikendaksid mu aega. Pole kellelegi öelnud, aga mida imet!! Eestis ei maksta töötule midagi ja kohal peab käima iga kuu. Soomlane saab siin päris head pappi ja kohale kutsutakse nii korra 3 kuu tagant, aga näe, raha ei ole, et tulla.

Thursday, July 8, 2010

9,5 kuud Soomes

Soomes oldud 9 ja pool kuud. Mida on saavuttud ja mida on juhtunud.
Soome keel on saanud enam kui selgeks ilma ühegi kursuseta. Kui natukenegi ise vaeva näha, siis jääb soome keel eesti keelt kõnelevatele inimestele väga lihtsalt külge. Kirjakeel on veel raske, aga see nõuab harjutamist.
Pikk ja valge talv möödus suusatmise rõõmu all. 2009 a lõpus sai ostetud esimesed suusad ja veebruari keskelt panin kirja ka suusakilomeetrid: kokku siis sealt kuni märtsi keskpaigni 45,5 km. Hea saavutus kuu aja kohta. Soome olud soosivad talvesporti. Suusarajad on ette tehtud ja valgustatud. Selle aasta lumigi oli sõbralik ja ei hoidnud kokku. Masu aeg küll, aga vähemalt lund tuli rohkelt. Kus iganes sommidel on tegu lastega, on neil õigus alati ... Näide soomlaste omanikutunnetusest: ühesuunalisel suusarajal mäe peal seisab somm ja õpetab last laskuma. Laps seisab suusarajal ja takistab teiste sõitu. Laps ei lasku, vaid kuulab, mida vanem õpetab. Soomlane oma kitsarinnlisuses (või on asi hoopis hernekuubikus mütsi all!!!) ei tule selle peale, et võiks õpetada last raja kõrval ja siis kui teooria läbi, lubada laps laskuma, nii et ei toimuks teiste takistamist. Aga sellest nad aru ei saaks. Ka koeraga jalutades peab just suusarajal kõndima. Ei, selle ettetehtud raja kõrval ei tahta. Sest suusarada kuulub neile!!! Ajukääbikud vahest, liiga tihtigi.
7. aprill sai sisse rattahooaeg. Kokku tänase päeva seisuga onsõidetud u 530km. Iga päev saab tööle ja tagasi vändatud kokku 8,4km. Peab mainima, et Soome rattateed soosivad ja lausa kutsuvad sõitma. Nii hea ja mugav on kasutada rattateid. Ei pea autodega raja peal võistlema. Küll aga tuleb ette, et mõni rulluisutav kepi-soomlane peab teeveergu omaks ja ei suvatse ka siis koomale tõmmata kui ratturid mööduvad.
Juuni viimastel päevadel sai mindud ujuma, või oli see väheke varemgi. Vähemalt vees neid somme ette ei jää. Sommid käivad talvel järves. Suvel on seal peamiselt lapsed või siis eesti ja vene täiskasvanud.
Soome ühiskond on kuidagi inimsõbralikum. Mis sest et neid kaebupunne ja muidu junne ja omistajaid leidub siin õite palju, siis sellele vaatamata on siin hea elu. Kohati tundub, et soomlase elustiil on ühelt osalt materjalism ja tugev naabrivalve (sh ka hoitakse silm peal, et naaber vingema auto ei osta, või kui naaber aegsasti talvel maja väljast ehib, siis tormab teine naaberki kohe oma ehetekarbiga kulinaid riputama. Ikka uhkemaid!). Vinguda ja kaebelda oskavad soomlased sama palju, kui mis tahes rahvas. Küll aga kas see ving on nii palju õigustatud, kui riigipoolne tugi on niigi suur... Lisaks meeldib soomlastele kõike kindlustada, isegi beebi kindlustus on olemas. Omaniku tunnet näidatakse ka keset metsa välja. Pargid auto metsatee äärde ja lisatakse silt sommide poolt: Private. Noh, silt, et eratee on alles 2-3 meetri pärast, paneb soomlase ikkagi tundma, et ka teisepool posti olev maa on tema.